Mööbli restaureerimise ABC

Leidsin ühe suurepärase artikkli ajakirjast Pööning, mida tahaksin Teiega jagada. 
Siit leiab suurepärast nõu, kuidas mõne väiksema mööblieseme renoveerimisega ka ise kodus hakkama saada ning mida silmas pidada.

Vanad viimistlused ja nende parandamine

Ajalooga asjadel on oma aura. Need pakuvad turvatunnet (vanaemalt saadud puhvetkapp või kummut loob tunde, justkui oleks ta ise meiega), on ilusad ja vastupidavad. Vanad asjad loovad kodutunde, seda ka kaasaegsetes interjöörides.

Kuidas vana mööblitükki hoida ja hooldada, väsinud konstruktsiooni või viimistlust parandada, nii et see veel kaua kestaks. Valikud sõltuvad paljuski materjalidest, mida eseme juures on kasutatud.

Vanad mööbliviimistlused

Alustuseks tuleks mööbliese korralikult üle vaadata, et saada aimu, mis ees võib oodata.

Eseme vanuse, päritolu ja stiili järgi on hõlpsam kindlaks teha, mis laadi viimistlusega võib olla tegu ja milliseid materjale on kasutatud.

Vanema talumööbli puhul on enam levinud õli- või vahaviimistlus, vahel puudub viimistlus üldse. 20. sajandi alguses hakati rohkelt kasutama värvimist ja aaderdustehnikat.


Aaderdatud kapiuks


Talumööbli valmistamiseks kasutati enamasti kohalikku puitu – kaske, mändi ja kuuske.

Ajaloolistest mööblilakkidest on enam levinud šellaklakk (piirituslakk). See oli üks peamisi viimistlusvahendeid kuni 20. saj keskpaigani, mil mööblitööstuses tulid kasutusele tööstuslikud lakid.

Šellakpoleer on eriti levinud viimistlusviis 18. ja 19. saj ampiir- ja biidermeiermööblil, samuti 20. saj esimesel poole funktsionalistlikul mööblil.

Šellaklakiga lakitud tool
Šellakpoleeriga laud

Mööbli spoonimine ehk õhukese väärispuidust kihiga katmine on väga vana tehnika. Mööbli karkass valmistati tavaliselt okaspuidust, peale liimiti spoonikiht. 20. sajandil hakati mööbli karkassi valmistama ka tislerkilbist ja vineerist.

Spoon oli populaarne materjal 1920.–1930. aastate interjöörides. (Foto: Pixabay)
Kadrioru presidendilossi sisustuses on kasutatud palju spooni ja intarsiatehnikat. (Foto: Kaido Haagen)
Spoon oli populaarne materjal 1920.–1930. aastate interjöörides. (Foto: Pixabay)

Materjalide määramine

Restaureerimise juures on oluline selgeks teha:

  • materjal, millest ese on valmistatud – määrata puiduliik (-liigid), teha kindlaks, kas tegemist on täispuidust, spoonitud või vineermööbliga;
  • viimistluse liik – šellaklakk, šellakpoleer, vaha, õli, värv, aaderdus või kaasaegne sünteetiline lakk.

Šellakviimistlust on lihtne kindlaks teha – tehnilise piiritusega veidi hõõrudes hakkab viimistluskiht sulama (eseme juures tuleks katsetada kindlasti mõnes vähemnähtavas kohas). Vahaviimistlust saab kindlaks teha tärpentiniga. Kui lakikiht piirituse ega tärpentiniga ei lahustu, on ilmselt tegu kaasaegse viimistlusega.

Aaderdus- ja värviviimistlust on võimalik ära tunda visuaalsel vaatlusel. 

Mööblitüki seisukorra hindamine

Kui kasutatud materjalid teada, on aeg uurida, mis parandataval mööblitükil õieti viga on.

  1. Esmalt vaata üle konstruktsioon – kas tapid ja liimiühendused on terved, korralikult koos ega logise.

Lahtine tooli tapp

  1. Kontrolli, kas liistud, jalad ja ehisdetailid on korralikult kinni.
  2. Spoonitud ja vineerist mööbli puhul tuleb teha kindlaks, kas on lahtiseid spooni- või vineerikihte.

Katkine spoon lauaplaadil

  1. Vaata üle, kas on purunenud osi, puuduvaid puidu- või spoonitükke, liiste, ehisdetaile.
  2. Tee kindlaks võimalikud kahjurite tekitatud vigastused – putukkahjustused, seened, mädanik.

Koi- ja mädanikukahjustused

  1. Liikuvate osade (sahtlite ja uste) käimine.
  2. Metallmanused (hinged, lukud, lukusildid) – kas kõik on terved ja olemas?
  3. Vaata üle viimistluse seisukord – kulumus, määrdumus, niiskuskahjustused ja mehaanilised vigastused.

Kui see kõik selge, on lihtsam otsustada, kas võtta parandustöö ise käsile või küsida restauraatorilt abi. 

TÖÖPLAAN

Kui oled otsustanud ise käed külge panna, siis tee endale tööplaan. Mööbli restaureerimise juures on tööde õige järjekord väga oluline. Valest otsast pihta hakates võid endale tööd kõvasti juurde teha.

Üldjuhul peaks tööde järjekord olema selline:

  1. Puhastamine

Tee kuivpuhastus – puhasta ese nii seest kui väljast tolmuimeja või pintsliga.

  1. Konstruktsiooni liimimine

Kostruktsiooniparandused on mööbli restaureerimise juures üks vastutusrikkamaid töid.

Kõik tapid ja liimühendused, mis loksuvad või ei ole korralikult koos, tuleb ettevaatlikult lahti võtta (vajadusel ära märkida, mis detail kuhu käib, et kokkupanemisel kõik oma õigesse kohta paigutuksid). Puhasta tapikeel ja tapipesa vanadest liimijääkidest.

Enne eseme kokkuliimimist proovi kogu konstruktsioon kuivalt kokku panna ja veendu, et tapid oleksid piisavalt tihedad. Kui tapikeel loksub, tuleb liimimise käigus seda õhukese puidutüki või spooniribaga tihendada.

Liimi sirgel pinnal ja jälgi, et kõik jalad jääksid ühtlaselt pinnale toetuma. Kogu konstruktsioon tuleb ühe korraga kokku liimida.

Ajalooliselt on mööbli liimimisel kasutatud tisleriliimi (naha- ja kondiliim). Tänapäeva mugavate kodude sisekliimas (kuivas ja soojas), ei pruugi see kaua vastu pidada. Samuti vajab tisleriliimiga töötamine vilumust ja kiirust. Kaasaegsetest liimidest sobib kasutada PVA-B3 liimi. Kanna liim ühtlaselt liimitavatele pindadele, suru pinnad kokku ja pane pitskruvidega surve alla.

Ettevaatust – pitskruvid võivad tekitada inetuid muljumisjälgi, seepärast on hea panna pitskruvi ja mööbli vahele puuklots või paksem papitükk. Tappide vahelt väljapressinud liimijäägid tuleb eemaldada. Liim kuivab 2–3 tunniga.

Tooli konstruktsiooni liimimine

 
  1. Puiduparandustööd ehk plommimine

Puiduparanduste tegemisel tuleb kindlasti kasutada samaliigilist, kuiva ja soovitavalt vana puitu. Tee kõigepealt valmis parandustükk (jälgi, et puidukiud jookseksid parandatava pinnaga samasuunaliselt ja et otslõige ei oleks puidukiuga risti, vaid u 45-kraadise nurga all), nii et see kataks katkise koha täielikult. Kasutades parandustükki šabloonina, saad terava noa või pliiatsiga märkida katkisele kohale parandustüki kuju. Lõika peitliga märgitud osa välja. Liimi uus tükk kohale ja pane pressi alla. Kui liim on kuivanud, höövelda või lihvi uus tükk muu pinnaga tasaseks.

Tooli jalaotsa parandus

  1. Spooni kinnitamine ja parandamine

Aluspinnalt lahti tulnud spooni kinnitamiseks süsti spooni alla liimi, pane pressi alla ja lase kuivada. Lahtist spooni on võimalik ka triikrauaga kinnitada, kuid ettevaatust – kuum triikraud rikub viimistluse. Seega, kui viimistlus on heas korras, pole mõtet seda rikkuma hakata. Spooniparanduste tegemine käib samal põhimõttel nagu puiduparandus. Liimimisel tuleb liim kanda kindlasti aluspinnale (mitte spoonile), seejärel aseta parandustükk kohale. Vältimaks tüki nihkumist õigelt kohalt, kinnita see teibiga. Pane pressi alla ja lase kuivada. Liimijäägid tuleb hiljem korralikult eemaldada, muidu võivad viimistlemisel jääda inetud plekid.

Spooniparandused toolijalal

 
  1. Viimistlustööd

Kui kõik puiduparandus- ja liimimistööd tehtud, on aeg asuda viimistluse kallale.

Vana viimistlus võib esmapilgul välja näha tuhmunud, must ja kole. Tihtipeale on aga võimalik seda üsna kerge vaevaga „ellu äratada“.

Šellakviimistluse puhastamiseks kasuta tehnilist piiritust. Enne puhastamist eemalda esemelt furnituur – lukud, käepidemed ja hinged. Puhasta pinda ettevaatlikult karukeele (lihvvill) ja piiritusega hõõrudes, pühi lahustunud mustus kiirelt puhta lapiga ära. Puhasta järjest, väikeste osade kaupa, ära jäta piiritust kauaks pinnale, muidu võivad lakikihid sulama hakata. Värviplekid saab eemaldada terava noa või peitliga.

Piiritusega puhastatud toolipõhi
Tugevalt määrdunud lauajalg
Piiritusega puhastatud lauajalg

Peale puhastamist on näha, kas ese vajaks veidi toonimist. Parandustükid on tavaliselt muust pinnast heledamad. Toonimiseks kasuta sobiva tooniga vesipeitsi. Enne peitsi kandmist mööblile proovi kindlasti sama liiki puidutükil, kas toon on sobiv. Peitsi parandustükke ettevaatlikult, et peits ei satuks muu pinna peale. Ka kulumus ja vigastused võivad põhjustada ebaühtlast tooni, sellisel juhul võib kogu eseme üle peitsida. Suurtele pindadele on peitsi hea svammiga peale kanda, nurkade ja liistude juures kasuta pintslit. Lase peitsil mõni minut seista ja pühi siis üleliigne maha.

Kui peits on korralikult kuivanud, laki kogu ese paar korda šellaklakiga üle. Šellakviimistluse peale võib kanda veel vaha.

Õlitatud ja vahaviimistlusega esemeid võib puhastada tärpentiniga, seejärel üle õlitada ja vahatada.

Poleeritud ja aaderdatud mööbli puhul ei tasu töö keerukuse tõttu ise viimistlust puhastama ja värskendama hakata, siin tasuks nõu pidada spetsialistiga. 

Autor: Pille Suurna (puidurestauraator)
Fotod: autori kogu, Kaido Haagen, Pixabay

Allikas: https://www.ajakiripooning.ee/moobli-restaureerimise-abc/

Eelmine
Kaunista oma kodu põnevate valgustitega 
Järgmine
Kaunid ja minimalistlikud dekoratsioonid loovad pühadehõngu

Vastused puuduvad

Email again: